5/04/2011

Korterelamute haldus

Eestis elab täna enamus inimesi korterelamutes, mis on vanemad kui 20 aastat. Ajal, mil enamus Eesti kortermajadest ehitati, olid nõudmised nii ehituskvaliteedile kui ka energiatõhususele pea olematud. See omakorda tingib täna korterelamutes suured küttearved ja elamiseks mittesobiva sisekliima, peamiselt kõrge niiskustaseme, hallituse. Tüüpilistes nõukogudeaegsetes korterelamutes ventilatsioon peaaegu puudub ning küttesüsteem on ilma korraliku häälestamiseta võimetu maja ühtlaselt soojaks kütma.
Sagedasti on probleemiks juhatuse suutmatus teha põhjalikku selgitustööd korteriomanike seas, et viia läbi maja põhjalik renoveerimine. Lahendus selle vastu on palgata maja haldama oma ala professionaalid, kes siis koos juhatusega seisavad hea maja käekäigu eest. Täna on Eestis haldusfirmadel paljuski halb maine juures, seda peamiselt 1990 aastate alguse sahkerdamiste tõttu majavalitsustes. Olukorda on võimendanud ka teatavate firmade hilisem mitteheaperemehelik toimetamine korteriühistutega. Siiski on täna turul juba piisavalt nii firmasid kui omaette tegutsevaid haldureid, kes tegutsevad eelkõige ühistu head käekäiku silmas pidades.
Pea ainus lahendus hoonete energiatõhususe ja sisekliima parandamiseks on ikkagi hoonete kompleksne renoveerimine. Paljudes ühistutes proovitakse asju teha oma jõududega ja osade kaupa, kuid kas see ikka teenib soovitud eesmärki. Täna on kindlasti mõistlikum võtta ette korterelamu kompleksne renoveerimine, mille käigus soojustatakse nii hoone fassaadid, otsaseinad, kui ka katus. Moderniseeritakse küttesüsteem, paigaldatakse ventilatsioon. Täna pakutakse korterelamutele ka palju soodustusi, et majad saaksid korda. Arvestades viimase 2 aasta käredaid talvi võib öelda, et renoveerimisest saadav sääst katab probleemideta renoveerimiseks võetud pangalaenu maksed, ehk teisisõnu elanike kulu võrreldes renoveerimise eelse ajaga ei suurene, paraneb vaid korterite sisekliima, maja välimus ja pikeneb maja eluiga.
Korterelamu kompleksne renoveerimine nõuab kindlasti pikka selgitustööd ühistu liikmete hulgas, tuleb valmis olla pikkadeks ja tulisteks vaidlusteks, arvestada tasub sellega, et alati jääb mingi hulk inimesi, kes on lõpuni kogu ettevõtmise vastu. Samas järjekindlus viib sihile ja renoveerimisest saavutatav sääst on seda väärt.
Kindlasti on mõistlik renoveerimisele kaasata oma ala spetsialistid, nii omanikujärelvalve, ehitushanke korraldamise, projekteerimise kui ka projektijuhtimise osas. Mida põhjalikum on eeltöö, seda lihtsamini sujub kogu renoveerimisprotsess.Kindlasti tasub maja renoveerimise käigus mõelda ka sellele, et kui maja saab soojustatud ja küttesüsteem kaasajastatud, siis on korterites saavutatud ühtlane temperatuur, olenemata sellest, kas korter asub esimesel või viimasel korrusel, maja keskel või nurgas.  Kui  värske õhu pealevool korteritesse on tagatud nt. fresh klappide kaudu ning paigaldatakse ka väljatõmbe ventilatsioon, siis tõmmatakse ju see nüüdseks kogu maja lõikes suhteliselt ühtlase temperatuuriga õhk (ca 21-22 kraadi) lihtsalt välja.
Mõistlik on paigaldada väljatõmbe ventilatsioonile soojuspump, mis  kasutab kogu ventilatsiooniõhust saadava soojusenergia omakorda ära nii tarbevee kui ka küttevee soojendamiseks. Sellist lahendust kasutades kahaneb maja vajadus kaugkütte ja sooja tarbevee järele soojatootjalt, see omakorda viib korteriomanike püsikulud veelgi allapoole.
Loomulikult on veel mitmeid võimalusi, kuidas vähendada maja sõltuvust kaugküttest, mõned näited sellest vallast on kindlasti päikesepaneelid maja katusel, mis aitavad eelkõige suvisel perioodil kaasa sooja tarbevee tootmisele. Kuid vaadates, kui palju selle aasta veebruaris oli päikesepaistelisi päevi, siis kindlasti on siit suur abi ka maja küttesüsteemile.
Lisaks on üheks võimaluseks ka kanalisatsioonitrassist saadav soojustagastus. Erinevatel andmetel on kanalisatsiooni keskmine temperatuur vahemikus 14-21 kraadi, seega on seal päris palju soojusenergiat, mida lihtsalt lastakse tsentraalsesse heitveesüsteemi, samas kui seda saaks ära kasutada tarbevee soojendamiseks või maja kütmiseks. Kindlasti mõjutab kompleksne renoveerimine positiivselt ka korterite hindu selles majas.



Sven Olev
Ober-Hausi Kinnisvara AS
Haldusjuht

No comments:

Post a Comment