Eramute üüriturg

Eramute üüriturg eksisteerib eelkõige Tallinnas ja linna lähipiirkonnas, mõningal määral ka Tartus ja Pärnus. Eesti teistes piirkondades on eramute üüripakkumiste hulk ja likviidsus praktiliselt olematu. 

Käesoleval aastal on majade üüripakkumiste hulk ja üürihinnad püsinud stabiilsetena. Võrreldes kinnisvarabuumi tippajaga 2007. aastal on hinnalangus olnud 20 – 40% sõltuvalt objekti täpsest asukohast ja seisukorrast ning kasvanud on ka pakkumiste arv.

Tänases turusituatsioonis on mitmedki majandusraskustesse sattunud eramute omanikud andnud oma eramu üürile ja kolinud tagasihoidlikumale elamispinnale, tasudes üüritulust igapäevaseid kulutusi ja pangalaenu. Sarnaselt korteriomanikega on ka minimaalse omafinantseeringuga ostetud eramu omanikel laenu kuumakse tõenäoliselt suurem kui saadav võimalik üüritulu. Samas korterile üürnikku leida on oluliselt lihtsam kui eramule.

Võrreldes korterite üürituruga on eramute üüriturg vähem läbipaistvam ja tehingute hinnad kõikuvamad ning tingimisruum oluliselt suurem.

Täna on Tallinnas ja Harjumaal ca 150 üüripakkumist eramutele, Tartus ja Pärnus ainult ca 10.

Tallinna ja Harjumaa eramute üüripakkumised algavad mõnest tuhandest kroonist ja ulatuvad 120 000 kroonini kuus.

Luksuslike ja kaasaegsete keskmisest suuremate eramute üürihinnad Tallinna hinnatud piirkondades Pirital, Nõmmel, Kakumäel ja kesklinnas võivad ulatuda kuni 50 000 kroonini kuus.

Saatkondade residentsideks sobivatel hoonetel võivad üürihinnad ulatuda ka üle 100 000 kr kuus, kuid sellises hinnaklassis tehingud on väga erandlikud, neid toimub mõni üksik aastas ja tulenevalt meie kinnisvaraturu väiksusest, ei saa me rääkida diplomaatilise korpuse residentside üüriturust. Samuti eeldavad residentsideks sobivad hooned teatud eritingimusi, milleks on asukoht, krundi ja hoone suurus, erinevate ruumide planeering ja suurus, turvalisus, sisustus, haljastus. Reeglina ei täida neid karme nõudmisi isegi keskmine väga heas korras kaasaegne eramu Pirital.

Tallinna piirkonnas toimub enamik üüritehinguid eramutega hinnavahemikus 8 000 – 15 000 kr kuus, üürijate sihtgrupiks tavaliselt kohalikud elanikud. Välismaalastele on hinnapiiriks tavaliselt 30 000 kr kuus, kuid ka üüritavad eramud paiknevad väga hinnatud piirkondades ja on keskmisest parema kvaliteedi ning sisustusega. Eelistatud on ökonoomse küttega, kaasaegsed, täielikult tehnika ja mööbliga varustatud eramud. Järjest enam pööravad potentsiaalsed kliendid tähelepanu kõrvalkuludele, eelkõige kütte hinnale.

Omanikud eelistavad üldjuhul sõlmida kuni aasta pikkusi üürilepinguid, kuid näiteks saatkonnad on huvitatud vähemalt 3 – 5 aasta pikkustest üürilepingutest. Lisaks on omanike jaoks probleem leida korralikud pikaajalised üürnikud, sest üürnik võib tekitada lühikese ajaga suurema rahalise kulu kui võimalik saadav üüritulu.

Järjest enam soovivad üürileandjad võimalikult rohkem taustainfot potentsiaalsete üürnike kohta. Samas väldivad üürnikud eramuid, mis on samaaegselt müügis, sest see tekitab ebakindlust ja häirib igapäevast elu.

Reeglina on lühemaks perioodiks (puhkuseperiood, nädal, kuu) eramute - suvilate üürihind oluliselt kõrgem kui näiteks aastaks üürimisel.

Sarnaselt üürikorterite turuga jätkub eramute üüriturul hindade diferentseerumine asukohast, seisukorrast ja lisaväärtustest lähtuvalt. Tõenäoliselt tekib eelkõige Tallinna piirkonnas lähima 5 aasta perspektiivis normaalse tootlusega ja sarnase õigusruumiga eramute üüriturg nagu näiteks Skandinaavias.

Rain RättOber-Hausi Kinnisvara AS

Analüütik

Arendusriskid kinnisvaras

Kinnisvaraturu allakäigu algusest on möödunud 3 aastat ja mitmetele kinnisvaraarendajatele tundub, et on aeg taas siseneda kinnisvaraturule.

Kinnisvaramulli paisumise ajal tundus enamikele, valdavalt kogemusteta arendajatele, et sõltumata asukohast ja kvaliteedist on kinnisvaraturg ainult kasvav, täiesti riskivaba, kaubaks läheb kõik ja hinnatõus kestab seni, kuni vähemalt Tallinnas saavutatakse Helsingi keskmine hinnatase!

Arendusega hakkasid tegelema kõik, st piltlikult öeldes juuksurid, koduperenaised ja taksojuhid. Varsti selgus, et iga sepp peab siiski jääma oma liistude juurde. Eirati kõige elementaarsemaid kinnisvara arendustegevusega seotud riske ja nüüd otsitakse jätkuvalt süüdlasi teiste hulgast.

Mitmetel arendajatel on tänaseni müümata buumi ajal ehitatud kümneid objekte, teiste arendajate objektidega tegeleb pankrotihaldur, aga kolmandad arendajad, kes suutsid buumival turul eufooriat talitseda ja riske hinnata, valmistuvad uueks tõusuks.

Tänaseks on enamik arendajaid, kes turu tipus ostsid maa ja alustasid ehitustegevust, valdavalt pankrotis, kuna eirasid kinnisvaraturuga seotud arendusriske ehk nende sisendid turule, arvestades majanduse tsüklilisust, on liiga kallid. Eirati kolme kõige olulisemat.

Eelkõige seda, et ka kinnisvara hinnad võivad vastavalt majandustsüklile langeda ja langus võib maailma kogemusele toetudes kesta aastaid. Olukord, kus korterid on müüdud juba enne ehitusloa saamist, ei ole kindlasti jätkusuutlik praktika. Samuti on ka muutuvad suurused kinnisvaraturgu väga oluliselt mõjutavad tegurid, nagu näiteks: intressitase ja laenutingimused, arendatava kinnisvarasegmendi vakantsus, tootlikkus, üüritase, pakutav hinnatase, ruumide planeering, arhitektuur ja seda nii arendajale kui ka lõpptarbijale. Laiemalt vaadates ka demograafilised protsessid, elatustase, tööpuudus ja laenukoormus. Hinnad turul kujunevad ikkagi lõpuks läbi nõudluse ja pakkumise. Paljud kinnisvaraga seotud ambitsioonikad äriprojektid on tänaseks muutunud muinasjutuks.

Teine oluline tegur on ehitusega seonduv.

Kui kinnisvarabuumi ajal ja ka pärast mulli lõhkemist räägiti, et odavamalt ehitada ei saa, sest palgad saavad ainult tõusta ja ehitusmaterjalide hinnad ei saa langeda, siis hiljem selgus karm turumajanduslik tõde. Konkurents tegi siingi oma töö. Arendaja jaoks on ehitusprotsess rahaliselt kõige kulukam ja on võimalus kaotada ka stabiilsel turul, kui sõlmitakse leping ehitajaga, kes ei suuda pakkuda lubatud kvaliteeti, tähtaegu ja lõpuks hakkab küsima täiendavalt raha. Võib juhtuda, et mõnele krundile läheb ebapiisavate uuringute ja projekti tõttu ehitamine oluliselt kallimaks, mis aga ei vasta koostatud äriplaanile.

Täna peab nii mõnigi arendaja, kes soovib jätkuvalt turul tegutseda arvestama täiendavate kuludega, et vältida klientide algatatud kohtuteed viletsa ehituskvaliteedi või lausa praagi pärast. Eriti torkab see silma rasketes ilmastikuoludes, kus tekivad üleujutused, külmuvad torud või uutes nn põllupealsetes uuselamurajoonides, kus ei toimi tehnovõrgud. Kuna Eestis on tavaks iga arendusprojekti jaoks luua eraldi juriidiline keha, siis sarnaste probleemide ilmnemisel võib juhtuda, et firma on pankrotis, omanikud kadunud ja kahjunõuet ei ole kellelegi esitada.

Kolmandaks on võimalikud juriidilised probleemid.

Maa ostmisest kuni ehituse valmimiseni võib kuluda aastaid. Sobiva krundi leidmisel tuleks arendajal enne ostu põhjalikult teadvustada krundiga seotud kohustusi ja piiranguid, kuna esialgu ahvatlevana tundunud korterelamu asemel võib parimal juhul krundile kerkida näiteks ühepereeramu. Üldjuhul on linnades ehitusõiguse saamiseks vajalik detailplaneering, millega määratletakse maa sihtotstarve, ehitise suurus, kõrgus jne. Üldjuhul kaasnevad iga planeeringuga teatud piirangud, millega arendaja peab arvestama. Detailplaneering võidakse kohtus vaidlustada, ehitusmaht võib oluliselt väheneda ja projekti tasuvus muutuda küsitavaks või suisa kahjumlikuks.

Kuna kinnisvaraarendus on samasugune äri nagu iga teine ja reeglina õpime ikka oma vigadest, tuleks enne viljakale põllumaale elamurajooni planeerimist konsulteerida kohaliku omavalitsuse ja adekvaatset turuinfot valdava kinnisvarabürooga.

Tänu langenud ehitushindadele, laenutingimuste paranemisele ning nõudluse taastumisele eelkõige Tallinna kesklinnas, kus asukohast tulenevalt on arendusriskid väiksemad, võrreldes teiste piirkondadega, toimub täna vähemalt 500 korteri ehitus. Lisaks on kesklinnas kümneid algatatud detailplaneeringuga või juba kinnitatud planeeringuga krunte, mille ehitusmaht ulatub tuhandete ühikuteni.

Võimalik, et euro ootuse eufoorias ja riske valesti hinnates, keeratakse jällegi vint üle nagu mõned aastad tagasi.

Rain Rätt                                                              

Ober-Hausi Kinnisvara AS

Analüütik

Miks on vaja hinnata kinnisvara?

Kuigi Eestis tervikuna on alanud majanduskasv, jätkub ehitus- ja kinnisvarasektoris endiselt paigalseis. Paljudele firmadele on tänane majandussituatsioon muutunud otsustavaks – kas jätkata või mitte. Seetõttu on äärmiselt tähtis oma varade väärtust adekvaatselt hinnata.

Kõige olulisem on mitte luua endale illusioone ega buumiaegset uinutavat ettekujutust kinnisvara turuväärtusest.

Kogemuste puudumise tõttu langeval kinnisvaraturul lähtuvad mõnedki ettevõtjad tihti vara turuväärtuse määramisel tehtud investeeringutest. Paraku ei võrdu buumi ajal tehtud investeeringud turuväärtusega, millega oleks nõus näiteks krediidiasutused. Olukorras, kus kinnisvara hinnad on tipust langenud sõltuvalt asukohast ja objektist ca 50% ning likviidsus mõnes segmendis suisa olematu, on ettevõtte juhile järjest olulisem teada bilansis oleva kinnisvara õiglast väärtust ehk turuväärtust. Seega on muutuva turu tingimustes vajalik tavapärasest sagedamini teostada ka varade ümberhindamist. Õiglaselt kajastatud kinnisvara turuväärtus annab ettevõtte juhile ning omanikele väga olulise info näiteks äripartneritega läbirääkimistel, äririskide hajutamisel, pangas laenutaotlemisel, vara müügil, ettevõtte likvideerimisel või radikaalsete otsuste tegemisel majanduskriist väljumiseks.

Kuna kriis ei kesta igavesti, ettevõtlus areneb ning uutel loodavatel firmadel tekib kapitali vajadus, siis võib mitterahalise sissemaksena kasutada kinnisvara, mis eeldab kinnisvara eksperthinnangut ja mille hindamise kord nähakse ette asutatava põhikirjas. Mitterahalise sissemakse väärtuse hindamisel tuleb lähtuda kinnisvara harilikust ehk turuväärtusest.

Juhul, kui mitterahaline sissemakse ületab 40 000 krooni või kui mitterahalised sissemaksed ületavad kokku poole osakapitalist, peab mitterahalise sissemaksena esitatud kinnisvara väärtuse hindamist kontrollima audiitor. Kinnisvara ebaõige hindamisega tekitatud kahju eest vastutavad seda hinnanud isikud ja audiitor solidaarselt.

Kinnisvara hindamisel tuginetakse Eesti vara hindamise standarditele EVS 875-1:2005– EVS 875-12:2010. Selle kohaselt turuväärtus (Market Value) on hinnangul põhinev summa, mille eest vara peaks väärtuse kuupäeval minema üle tehingut sooritada soovivalt müüjalt tehingut sooritada soovivale ostjale sõltumatus ja võrdsetel alustel toimuvas tehingus peale kõigile nõuetele vastavat müügitegevust. Kusjuures osapooled on tegutsenud teadlikult, kaalutletult ning ilma sunduseta. Turuväärtuse hinnangu andmisel ei arvesta erihuvidega ostja poolt pakutavat hinda ega makse-soodustusi kinnisvara eest tasumisel.

Alustades hindamisega, tuleb hindajal peale hindamistellimuse vastuvõtmist teostada andmete kogumine ja analüüs. Sealhulgas koostatakse hindaja poolt analüüs objekti parima kasutuse kohta. Parima kasutuse põhimõte on tulenevalt kinnisvara eripäradest kinnisvara hindamises väga olulisel kohal. Vastavalt hindamisstandardile (EVS 875-1:2005) mõistame „parima“ all vara kõige tõenäolisemat kasutust ehk mis on füüsiliselt võimalik, vajalikult põhjendatud, õiguslikult lubatav, finantsmajanduslikult otstarbekas ning mille tulemusena hinnatav vara omandab kõrgeima väärtuse

Ärikinnisvara hindamisel kasutatakse tavaliselt tulumeetodit, mis põhineb printsiibil, mille kohaselt kinnisvara väärtus väljendab sellelt tulevikus saadava puhastulu käesoleva hetke väärtust. Aluseks on põhimõte, et ostja ei ole kinnisvara eest nõus rohkem maksma, kui on oodatavad rahavood kinnisvarast selle eluea jooksul.

Üldjuhul toimub üüritulu tootvate äriobjektide hindamine diskonteeritud rahavoogude alusel. See eeldab hindajalt põhjalikke teadmisi vaadeldava objekti segmendist turul, infot toimunud tehingutest, teadmisi tulumäära, kapitalisatsioonimäära ja diskontomäära kohta.

Lisaks kasutatakse ka võrdlusmeetodit, kus hinnatavat vara võrreldakse sarnaste vaba turu tingimustes müüdud varade hindadega. Meetodi aluseks on põhimõte, et potentsiaalne ostja ei ole valmis maksma vara eest rohkem, kui sarnaste varade eest tavaliselt turul makstakse. Antud meetodi kasutamise eelduseks on piisava hulga hinnatava varaga võrreldavate toimunud tehingute olemasolu. Hindamistulemus vormistatakse üldjuhul standardite nõuetele vastavas ja kergesti arusaadavas eksperthinnangu vormis.

Kuna lähiperspektiivis tõenäoliselt kinnisvaraturul suurt elavnemist ja hinnatõusu ei toimu, tuleks just ärikinnisvara puhul suhtuda äärmiselt konservatiivselt planeeritavatesse rahavoogudesse. Kindlasti tasub konsulteerida olulist turuinfot valdavate, pikaajalist kogemust omavate ning eelkõige krediidiasutuste poolt aktsepteeritud kinnisvara hindajatega.

Kulutused professionaalsele hindamisteenusele võivad olla marginaalsed võrreldes võimaliku oma kinnisvara turuväärtuse valesti hindamise ja kajastamisega finantsaruandluses tänases majandussituatsioonis ning sellest tulenevate otsustega, mis võivad ettevõtet mõjutada kuni pankrotini.

Jana Timm

Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ Juhataja

Atesteeritud hindaja

Tallinna kesklinna korteriturg

Vaadates turgu täna ja aasta tagasi, siis võrreldes eelmise aasta sügisega on Tallinna kesklinnas korterite tehingute arv ja rahaline maht oluliselt tõusnud. Samas aga on ka müügipakkumiste arv tõusutrendis ja pakkumishindadel võib täheldada stabiliseerumist. Võrreldes eelmise aasta sügisega on välismaalaste, eelkõige soomlaste, osakaal kesklinna korteriturul oluliselt suurenenud.

Kuna kesklinna hinnatud asukohtades on nõudlus taastumas ja arendusriskid võrreldes muude piirkondadega oluliselt madalamad, siis on alustatud mitmete korterelamute arendusprojektidega. Täna toimub kesklinnas juba ca 500 uue korteri ehitus, millest enamik valmib lähima aasta jooksul. Lisaks on kesklinnas kümneid algatatud detailplaneeringuga või juba kinnitatud planeeringuga krunte, mille ehitusmaht ulatub tuhandete ühikuteni.

Täna võime tõdeda, et eelmise aasta lõpus alustatud arendusprojektid on praktiliselt müüdud. Üldjuhul on klientidele tänases turusituatsioonis vastuvõetav uute korterite hinnatase 18 000 – 24 000 kr/m² kesklinna äärealadel ja 26 000 – 31 000 kr/m² südalinnas. Kui paar kuud tagasi tundus, et uute korterite puhul hakkab nõudlus kiiresti ületama pakkumist, siis viimaste nädalate jooksul võib märgata teatud nõudluse vähenemist.

Täna on kesklinna piirkonnas ca 2 000 müügipakkumist korteritele, kuid tehinguid toimub 90 – 120 kuus.

Sügisel on kesklinna korteriturgu ilmestanud mitmed tehingud keskmisest suuremate ja oluliselt kallimate hindadega. Näiteks toimusid tehingud Pirita teel hinnaga 6,2 mln kr ja vanalinnas 5,5 mln kr.

Kuigi üksikute objektide tehingute hinnad on vahemikus 40 000 - 50 000 kr/m², toimub enamik tehinguid kesklinnas siiski hinnavahemikus 18 000 – 30 000 kr/m².

Kõrgeimate hindadega tehingud on toimunud eelkõige vanalinnas ja südalinna keskmiselt enimväärtustatud avarate vaadetega kõrghoonetes või heas korras arhitektuuriliselt silmapaistvates hoonetes.

Oluliselt on käesoleva aasta sügisel tõusnud vanalinna korterite tehingute hinnatase. Põhjuseks eelkõige tehingud väga heas korras stiilsete põhjalikult renoveeritud korteritega restaureeritud hoonetes. Mitmed tehingud on toimunud hinnavahemikus 35 000 – 50 000 kr/m². Samas nn euroremonditud korterite vastu on huvi tagasihoidlik.

Täna jagunevad potentsiaalsed korterimüüjad kaheks: ühed püüavad kõigest väest käesoleval aastal sooritada tehingu, teised jälle lubavad oma objektid müüki paisata pärast euro saabumist. Viimane aga võib põhjustada hüppelise pakkumise kasvu ja likviidsuse vähenemise ka kesklinna korteriturul. Järgmise aasta alguses võib ostu – müügitehingute arv järsult väheneda, kuna oluline osa ostjatest on viimastel kuudel ostuotsuse teinud mõjutatuna euro käibele tulekust, samas soovivad paljud jälle müüa pärast euro saabumist.

Kesklinna üürikorterite turg on võrreldes eelmise aasta sügisega oluliselt elavnenud, põhjuseks eelkõige sesoonsusest tulenev nõudluse kasv. Üürikorterite pakkumine on vähenenud ca 50% ja omanikud üritavad tõsta hindu, kuid esialgu sõlmitud lepingute põhjal olulist hinnatõusu märgata ei ole. Endiselt on omanikud nõus tegema olulisi mööndusi nii hinna kui ka üürilepingu tingimuste suhtes.

Kõrge tööpuudusega kaasnev ebakindel olukord tööjõuturul sunnib omanikke tihti tegema lühema tähtajaga üürilepinguid kui varem ning uurima põhjalikult üürniku tausta. Sarnaselt korterite ostu – müügituruga jätkub üüriturul hindade diferentseerumine asukohast lähtuvalt.

Maksimaalne võimalik üürihind sõltub eelkõige asukohast, seejärel korteri kvaliteedist. Tallinna kesklinnas on reeglina eelduseks kaasaegne viimistlus, köögimööbli ja elementaarse kodutehnika olemasolu, samuti on võtmetähtsusega parkimiskoha olemasolu.

Kesklinna üüriturul on enimnõutud südalinnas paiknev 1 – 2toaline möbleeritud heas korras korter hinnaga 2 500 – 5 000 kr kuus. Kuna tavaliselt lisanduvad omaniku poolsele üürihinnale mõõdetavad kulud, siis pööravad potentsiaalsed üürilised järjest enam tähelepanu kommunaalkuludele, eriti kütte maksumusele.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Tallinna kesklinna korteriturg on oluliselt aktiivsem võrreldes suve või eelmise sügisega.

Rain Rätt                                                               

Ober-Hausi Kinnisvara AS

Analüütik

Tartu äripinnad sügisel 2010

Sarnaselt Tallinnaga jätkub ka Tartus käesoleval aastal äripindade turul stabiliseerumine. Siiski ühtegi olulist suuremamahulist ostu – müügitehingut ei ole äripindade turul toimunud. Kui Tallinnas on märgata investorite huvi kasvu hinnatud asukohas paiknevate püsiva rahavoo ja pikaajaliste üürilepingutega objektide vastu, siis Tartus on huvi väga madal või eeldatakse riskidest tulenevalt vähemalt 10% tootlust.
Esimeste sügiskuude jooksul pakkumiste hulk oluliselt ei muutunud, kuid Tartu büroopindade turul tervikuna ületab pakkumiste hulk endiselt nõudlust. Eriti raske on üürnikke leida nö teises asukohas olevatele B-klassi pindadele, seda vaatamata väga soodsatele pakkumistele. Vakantsus on oluliselt vähenenud hinnatud asukohas paiknevates kaasaegsetes büroohoonetes, kus omanikud reageerisid kiiresti ja paindlikult, lähtuvalt tekkinud olukorrast turul.
Kuna üürihinnad on oluliselt langenud, siis paljud üürilevõtjad on kasutanud soodsat olukorda ja kolinud senise pinna pealt parema asukoha ja kvaliteediga pinnale. Kaotajateks on selgelt tänases situatsioonis üürnike soovidesse jäigalt suhtunud hoonete omanikud, eriti kui need hooned paiknevad teises asukohas ja vajavad investeeringuid. Olulisele kohale on kerkinud üürnike poolt vaadates hoonete kommunaalkulud. Tartu büroopindade turul on endiselt eelistatud kesklinn ja selle lähipiirkond, kus on võimalik tasuta parkida. Kesklinna hinnatase üldiselt vahemikus 90 – 150 kr/m², äärelinnas 50 – 60 kr/m².
Kaubanduspindade turul on tarbimise languse aeglustumine hoidnud hinnatud asukohtades olevate pindade vakantsuse suhteliselt madalal. Suuremates tuntud kaubanduskeskustes on vakantsus praktiliselt 0 ja üürihinnad ei ole viimastel kuudel muutunud. Jätkub hindade diferentseerumine asukohast lähtuvalt. Isegi kesklinnas on teises asukohas paiknevatel pindadel vakantsus suurenemas ja jätkub surve üürihindadele, kuid hinnatud asukohas, eriti püsiva jalakäijate vooga ja otse tänavalt sissepääsuga väiksematele pindadele (15 – 30 m²) on püsiv nõudlus. Sõltuvalt asukohast on võrreldes eelmise aasta IV kvartaliga kaubanduspindade üürihindade langus olnud kuni 20%.
Tartu kaubandusturul oli käesoleva aasta suurim sündmus Prisma esmatarbekaupade keti laienemine Tartusse. Võimalik, et edu korral valmib 2012. aastal Tartus teine ja veelgi suurem Prisma Annelinna ja Luunja piiril.
Seoses majanduse stabiliseerumisega ja tööstustoodangu kasvuga võib täheldada lao- ja tootmispindade turul üürihindade stabiliseerumist eelkõige logistiliselt hinnatud piirkondades, kuigi tervikuna ületab ka siin pakkumine nõudlust. Köetavate, heas korras, kaasaegsete pindade hinnatase ulatub üldjuhul 40 - 50 kr/m², kuid vanematele investeeringuid nõudvatele pindadele praktiliselt huvi puudub. Kokkuvõtvalt on edasine lao- ja tootmispindade areng Tartus seotud otseselt ekspordile toetuva majanduskasvu ja Skandinaaviast pärit investoritega. Olulist nõudluse kasvu võib tõenäoliselt näha alles 2011. a teisel poolel.

Rauno Kiisk            
Ober-Hausi Kinnisvara AS
Tartu kontori juhataja

Kinnisvara ja euro

Veidi uskumustest ja legendidest. Täna usuvad jätkuvalt paljud, et euro saabumine järgmisel aastal muutub päästerõngaks kinnisvaraturul. Oodatakse müstilisi Eesti kinnisvara ihalevaid välisinvestoreid, kes lennukite kaupa koos rahaga kohe maanduma hakkavad ja nö investeerima asuvad.

Enneolematut hinnatõusu ja investoreid oodati ka Eesti liitumisel Euroopa Liiduga ning 2005. aastal, kui kuulutati võimalikust eurole üleminekust 2007. aastal.

Olukord kinnisvaraturul ei sõltu oluliselt ega otseselt käibeloleva raha nimetusest, vaid ikkagi põhiliselt olukorrast Eesti majanduses, mille osa kinnisvara on.

Otsest põhjust, miks euro saabumisel kinnisvara hinnad Eestis tõusma peaksid, ei ole. Tööpuudus on siiski veel kõrge, erasektoril kõrge laenukoormus ning madal tootlikkus.

Samas kaotab euro saabumine devalveerimisriski. Eesti eristub selgelt teistest Balti riikidest ja annab välisinvestoritele kindlustunde. Euro tulekul peaks eelkõige kinnisvaraturu aluseks olev laenuturg stabiliseeruma ja intressitase alanema, kuid tõenäoliselt langeb euro tulek kokku euribori tõusufaasiga. Rohkem kui euro, mõjutab kinnisvaraturgu demograafiline situatsioon ja pankade krediidipoliitika.

Täna jagunevad potentsiaalsed kinnisvara müüjad kaheks. Ühed püüavad kõigest väest sooritada tehingu käesoleval aastal, teised jälle lubavad oma objektid müüki paisata pärast euro saabumist, mis võib põhjustada hüppelise pakkumiste kasvu ja likviidsuse vähenemise kinnisvaraturul. Järgmise aasta alguses võib ostu – müügitehingute arv järsult väheneda, kuna oluline osa ostjatest on viimastel kuudel ostuotsuse teinud mõjutatuna euro käibele tulekust, samas soovivad paljud jällegi müüa pärast euro saabumist.

Tõenäoliselt võib järgmisel aastal eurost enamgi eluasemeturgu mõjutada kiiresti tõusvad kommunaalkulud, eelkõige kütte hind.

On üsnagi tõenäoline, et ka kinnisvaraturul üritavad müüjad hindu kõikjal kergitada ja ikka ülespoole. Kui sellega ei kaasne nõudluse kasvu, siis katsetuseks selline hinnatõus jääbki. Kinnisvara hinnad kujunevad ikkagi läbi nõudluse ja pakkumise ning lähema paari aasta jooksul ületab nn keskmiste eluasemete osas pakkumine kindlasti nõudlust. Teises asukohas paiknevatele ja ebalikviidsetele objektidele võib ostjaskond üldse puududa, vaatamata näiliselt odavale hinnale ja eurole.

Välismaalastest domineerivad Eesti kinnisvaraturul selgelt soomlased, kelle puhul on märgata eelistust osta pigem korter investeeringu eesmärgil Tallinnas, Tartus või Pärnus kui mõni maamaja. Täna ootavad mitmed Soome investorid otsust euro saabumisest ja loodavad tabada majanduslanguse põhja, et investeerida eelkõige Tallinna südalinnas olevatesse korteritesse, kuid seda vähemalt 5 aasta perspektiivis. Kuid samas on Lõuna – Eesti pool ja mujalgi on märgata paljude soomlaste soovi müüa enne kinnisvarabuumi soetatud objektid. Põhjuseks on turvalisuse puudumine, puudulik infrastruktuur ja kõrged kulud. Kuigi endiselt on eelkõige soomlaste jaoks atraktiivsed mereäärses piirkonnas paiknevad elamud ja reeglina on statistiliselt keskmise välismaalase kinnisvaraost paar korda kallim kui kohalikel ostjatel, jätkub nõudlust siiski ainult teatud hinnapiirini. Olulisel kohal on hind ja kinnisvara potentsiaal tulu teenimisel. Samuti muutuvad kinnisvarahinnad Soomega lihtsamalt võrreldavaks.

Äripindade puhul huvitavad investoreid eelkõige püsiva rahavooga objektid, mille aluseks on maksujõulised pikaajaliste üürilepingutega kliendid, kes kindlustavad rahavoogu. Kui täna soovivad investorid vähemalt 8% tootlust Tallinnas, siis euro tulekul ollakse nõus madalama tootlusega.

Kinnisvaraturg tervikuna ei pöördu tõusule enne, kui on realiseeritud enamik halbade laenudega seotud kinnisvarast ning laenurahal ja sisenõudlusel baseerunud Eesti majandus, muutunud ekspordipõhiseks ja tõusnud tootlikkus.

Rain Rätt

Ober-Hausi Kinnisvara

Analüütik

Universaalne või unikaalne kinnisvarahinnang

Esimesed külmakraadid ja lumega ilmad tuletasid autoomanikele meelde, et peale suverehvid on olemas ka talverehvid ning nende sõiduomadused on hoopis teistsugused. Lisaks on ralliautodel spetsiaalsed rehvid vihmase ilma jaoks, metsas ja liustikel ei saa sõita samasuguse varustusega. Teada jutt, ütlevad autoomanikud, kes tavaliselt on ka kinnisvara omanikud.

Millegipärast on levinud arvamus, et üks kinnisvara hindamise akt sobib aga igaks elujuhtumiks – pangast laenu võtmisel, kindlustusjuhtumi lahendamisel, abielu lahutamisel või põhivara arvelevõtmisel. Võimalusi on teisigi, igaüks on millegi poolest erinev. Ja seda erinevust peakski kogemustega kinnisvarahindaja suutma tähele panna. Ei ole nii, et on üks universaalne turuväärtus, mis sobib “iga ilmaga”. Kahjuks on praktikas levinud, et raamatupidamise jaoks määratud hinnanguga minnakse panka või panga jaoks määratud hinnanguga minnakse kohtusse kahju nõudma. Tegelikult tuleks ühele saajale adresseeritud hindamisakti kasutada ühel kindlal eesmärgil ning ei üritataks erinevatel juhtudel ainult ühe hinnanguga hakkama saada.

Keegi ju ei kujuta ette, e Andrus sõidaks lumist Tehvandi tõusu suverullidega.

Mare Pavelts

MRICS, rahvusvaheliselt atesteeritud hindaja