Inimeste teadvuses olnud euroraha ootus mõjutas aastalõpu kinnisvaraturgu kahel erineval viisil. Esmalt tingis uus rahamärk ostuhuvi, püüti nö realiseerida kroone, teisalt pidurdasid müüjad objektide müüki andmist, selgitades seda põhjendamatult, et müün siis, kui euro tuleb. Vaatamata sellele, et nõudlus ületas pakkumise, võis viimast kroonikvartalit kinnisvarasektoris lugeda siiski aktiivseks. Kasvas nii tehingute arv kui ka rahaline maht. Kui võrrelda III kv numbreid viimase kolme kuu omadega, siis oli tehingute arvu tõus 18%, rahaline maht isegi ca 25% tõusus. Hinnanguliselt suurenes krooniaasta lõpul ka ilma pangalaenuta teostatavate tehingute osakaal. Aasta lõpuks olid uued omaniku leidnud Tallinnas 2009. a kevadel-suvel alustatud uued arendusprojektid kogumahuga ca 150 ühikut. Täna toimub Tallinnas veel ca 800 uue korteri ehitus.
Eelmisel aastal uskusid paljud, et euro saabumine 2011. aastal muutub päästerõngaks kinnisvaraturul, kuid olukord kinnisvaraturul ei sõltu oluliselt ega otseselt käibeloleva raha nimetusest, vaid ikkagi põhiliselt olukorrast Eesti majandusest ja kinnisvara on lihtsalt majanduse üks väiksem osa. Otsest põhjust, mis peaks euro saabumisel kinnisvara hinnad tõusma ei ole, sest tööpuudus on kõrge, erasektoril kõrge laenukoormus ning madal tootlikus.
Samas kaotas euro saabumine devalveerimisriski, Eesti eristub nüüd selgelt teistest Balti riikidest ja annab välisinvestoritele kindlustunde. Euro tulekuga peaks eelkõige kinnisvaraturu aluseks olev laenuturg stabiliseeruma ja intressitase alanema.
Nüüd on kauaoodatud/kardetud euro käes ja mida see valuutanime muutus siis kinnisvaraturule reaalselt toonud on? 10 päeva on ilmselgelt liiga lühike aeg, et teha kokkuvõtteid. Ühte võib täheldada, et veel ei näe inimesi kinnisvarabüroo ukse taga tunglemas, et objekte müüki anda. Ilmselt oodatakse eurost tulenevat hinnatõusu, sest teistes Euroopa Liidu riikides on see nii juhtunud. Eeldatavalt aga ei ole siiski hinnatõus nii kiirelt tulemas. Esmalt vajavad inimesed selgust raha väärtusnumbritest. Ka müügi tehniline pool vajab veel korrigeerimist. Mõned kinnisvaraportaalid on segadust tekitanud müügihindadega, jagades esmalt kroonid eurodeks ja siis veelkord eurodeks. Näiteks sain laupäeva varahommikul kõne Moskva-Tallinn lennukile suunduvalt kliendilt, kes küsis ärevalt, kas see Vilde tee korter on ikka veel alles ning kas on veel midagi sarnast sama hinnaga, tema võtaks 10 korterit! Jah, ise ka ilmselt võtaks, sest 450000.- kroonist oli topeltjagamise tulemusena saanud 1800 eurot, pole paha hind! Selle emotsiooni põhjustas küll eksitav informatsioon ja ei ole välistatud, et selliseid asju juhtub veelgi mõne aja jooksul, sest ka masinad eksivad. Positiivne uudis on see, et arvestatavat huvi
Eesti kinnisvara suhtes on tundma hakanud välisinvestorid. Täpsustuseks, et huvitutakse hea asukohaga Tallinna kesklinnas paiknevatest 2-toalistest korteritest. Kui seni on mõned meie kliendid Soomest ostnud uutest arendusprojektidest 10 korterit korraga, siis täna sain tellimuse 100-le 2–toalisele korterile ja seda ikka õige hinnaga! Loogiline on, et siit võib pikemas perspektiivis ka hinnatõusu välja lugeda. Arvan, et buumi tulemas ei ole, aga 10% hinnatõusu võiks aasta lõpuks siiski juba oodata.
Ober-Hausi Kinnsivara AS
Tallinna maaklerosakonna juhataja
